EKSA uus sari Bibliotheca Potatoris
Sedapuhku on Artwörkeril eriti uhke ülesanne – nimelt uue raamatusarja kujundamine.
EKSA kirjastus alustab sarjaga Bibliotheca Potatoris, ehk siis maakeeli Joodiku Raamatukogu, mille avaraamatuteks on esmakordselt eesti keeles ilmuv Charles Bukowski "Vana peeru veerud" ning John Steinbecki "Tortilla Flati aguli" uustrükk.
Mart Juur on John Steinbecki „Tortilla Flati aguli“ kaanele kirjutanud nõnda:
Joomakirjandus ilma huumori ja soojuseta on draama ja tragöödia.
EKSA kirjastus alustab sarjaga Bibliotheca Potatoris, ehk siis maakeeli Joodiku Raamatukogu, mille avaraamatuteks on esmakordselt eesti keeles ilmuv Charles Bukowski "Vana peeru veerud" ning John Steinbecki "Tortilla Flati aguli" uustrükk.
Mart Juur on John Steinbecki „Tortilla Flati aguli“ kaanele kirjutanud nõnda:
Joomakirjandus ilma huumori ja soojuseta on draama ja tragöödia.
„Tortilla Flati agul“ koosneb huumorist ja sumedusest, värvidest ja helidest, seda kannab lustlik kodanik Männikese stiilis minnalaskmismeeleolu, mis teeb joomakirjanduse klassikasse kuuluvast teosest mõnusa kaaslase isegi neile, kelle jaoks napsimeeste „tüütavatel juttudel puudub sisu“.
Juku-Kalle Raid on kirjutanud Charles Bukowski „Vana peeru veerud“ kaanele nõnda:
Maailmas on miljonite kaupa ebatäiuslikke inimesi, kes usuvad, et Charles Bukowski on lihtsalt üks ropendav, rentslist läbi tõmmatud tuterdav vanaätt, kelle suu haiseb. Võrreldes nende miljarditega, kes ei tea Bukowskist üldse midagi, võib kirjeldatud miljoneid aga pidada lausa haritlasteks, kunstigurmaanideks, reinveidemannideks. Las nad arvavad pealegi, et Bukowski on oma koledast elust paberile jälgi printiv mölakas ja et tegelik kirjandus peitub pateetilisevõitu esteetikas. Nad eksivad juba ainuüksi seetõttu, et Bukowski ongi pateetiline esteetika. Ta on ümberpööratud lambakasukas, veidi vindine, aga ilusam, kurvem ning rohkem päris kui kõik kristiinaehinid kokku. Ja kui kristiinaehineid siiberdam ringi terve maailmatäis, siis Bukowski on üks. See pole võibolla küll kõige toredam pilt, aga haruldane kindlasti.
Bukowski: Apollos, Rahva Raamatus
Steinbeck: Apollos, Rahva Raamatus
Juku-Kalle Raid on kirjutanud Charles Bukowski „Vana peeru veerud“ kaanele nõnda:
Maailmas on miljonite kaupa ebatäiuslikke inimesi, kes usuvad, et Charles Bukowski on lihtsalt üks ropendav, rentslist läbi tõmmatud tuterdav vanaätt, kelle suu haiseb. Võrreldes nende miljarditega, kes ei tea Bukowskist üldse midagi, võib kirjeldatud miljoneid aga pidada lausa haritlasteks, kunstigurmaanideks, reinveidemannideks. Las nad arvavad pealegi, et Bukowski on oma koledast elust paberile jälgi printiv mölakas ja et tegelik kirjandus peitub pateetilisevõitu esteetikas. Nad eksivad juba ainuüksi seetõttu, et Bukowski ongi pateetiline esteetika. Ta on ümberpööratud lambakasukas, veidi vindine, aga ilusam, kurvem ning rohkem päris kui kõik kristiinaehinid kokku. Ja kui kristiinaehineid siiberdam ringi terve maailmatäis, siis Bukowski on üks. See pole võibolla küll kõige toredam pilt, aga haruldane kindlasti.
Bukowski: Apollos, Rahva Raamatus
Steinbeck: Apollos, Rahva Raamatus