Isekirjastamine on kasvav trend nii maailmas kui ka Eestis. Isekirjastamise puhul on teose väljaandjaks on autor ise, mitte kirjastus. Enamasti tähendab see, et raamatu tootmise ja turunduse kulud katab autor. Raamatute müük võib toimuda hulgimüüjate kaudu või veebis ja üritustel müües. Suur osa isekirjastatud teostest ei olegi mõeldud müügiks vaid tegu on näiteks perele, sõpradele või koostööpartneritele jagatavate trükistega.
Teose kujunduse ja küljenduse võib autor teha samuti ise, kuid loomulikult on võimalik kasutada kujundaja või trükikoja abi. Isekirjastatavate teoste tiraažid on sageli väikesed, seepärast kasutatakse tootmiseks digitrükikodasid. Traditsiooniliste trükikodade poole tasub pöörduda siis, kui trükiarv on juba vähemalt 300 eks.
Tänu digitaalsele trükkimisele on võimalik ka POD (Print On Demand) raamatutrükkimine, mis tähendab Eestis enamasti seda, et teoseid toodetakse väikeste koguste haaval, mis võimaldab hoida kokku laokulude arvelt ja vältida ülearuste eksemplaride tootmist.
Midagi väga keerulist isekirjastamises ei ole ja seda võimalust kasutavad ka paljud Eesti kirjanikud. Samas on päris ilma kogemusteta üsna raske alustada ning aega ja raha aitab kokku hoida ala tundva abilise kaasamine. Juba ainuüksi teose väljaandmise ajagraafiku prognoosimine võib ilma tehnilisi nüansse teadmata olla ekslik.Oluline on mitte ära unustada teose toimetamise ja keelelise korrigeerimise osa, mis peab toimuma enne kujundamist. Kujundamise ja küljendamise puhul peaks olema juba üsna täpne ettekujutus, milliseid materjale raamatu trükkimisel kasutada soovitakse, sest paberivalik mõjutab pilditöötlust ja värvivalikut.
Loe lähemalt, kuidas kirjastada oma raamatut
Kristi Saare kirjutab oma blogis väga üksikasjaliselt, kuidas ta oma raamatu kirjutas ja kirjastas. Praktiline käsiraamat "Kuidas alustada investeerimisega?" on müügil ka tema e-poes.
Loe lähemalt.