Elulooraamatud, biograafiad ja memuaarid — sellesse kategooriasse kuulub lai valik väga erinevaid teoseid, mida viimastel aastatel on lugejateni jõudnud aina enam. Sellesse kirevasse seltskonda kuulub nii meelelahutust, ilukirjandust, elufilosoofiat kui ka ajalookroonikat, mis läbi isiklike kogumuste kirjeldatuna on emotsionaalne ja haarav.
Vanema põlvkonna mälestusteraamatud on eriti väärtuslikud, aidates hoida alles pilti meie elust veel mõni aeg tagasi. Kui ka need inimesed ise lahkuvad, jäävad kogutud lood neid ja möödunud aegu järeltulijaile meenutama.
Igal paikkond on ainulaadne ja oma kodukoha ajaloo tundmine tugevdab identiteeti. Suguvõsa– ja kohaajaloo uurimine on tihedalt seotud ja sageli saab kasutada samu allikaid. Uuritakse oma talu, küla, mõisa, valla või kihelkonna ajalugu ja kogutakse kokku paikkonna ning sealse kogukonna lood ja mälestused. Kohaliku inimese uurimuse tulemus võib olla palju detailsem ja omapärasem kui ajaloo üldkäsitlused. Sageli mäletavad vanemad inimesed selgemalt just möödanikus toimunut, jutustades oma noorusaja lugusid vägagi üksikasjalikult ja emotsionaalselt.
Sageli sünnivad sellised raamatud tänu autori sügavale huvile ja entusiasmile. See on enamasti suur töö ja väärib kindlasti kaante vahele jäädvustamist. Mälestusteraamatud ei pea alati olema mõeldud laiale lugejaskonnale -- ka ainult oma pere, sugulaste ja sõprade jaoks loodud teosel on väga suur väärtus.
Vanema põlvkonna mälestusteraamatud on eriti väärtuslikud, aidates hoida alles pilti meie elust veel mõni aeg tagasi. Kui ka need inimesed ise lahkuvad, jäävad kogutud lood neid ja möödunud aegu järeltulijaile meenutama.
Igal paikkond on ainulaadne ja oma kodukoha ajaloo tundmine tugevdab identiteeti. Suguvõsa– ja kohaajaloo uurimine on tihedalt seotud ja sageli saab kasutada samu allikaid. Uuritakse oma talu, küla, mõisa, valla või kihelkonna ajalugu ja kogutakse kokku paikkonna ning sealse kogukonna lood ja mälestused. Kohaliku inimese uurimuse tulemus võib olla palju detailsem ja omapärasem kui ajaloo üldkäsitlused. Sageli mäletavad vanemad inimesed selgemalt just möödanikus toimunut, jutustades oma noorusaja lugusid vägagi üksikasjalikult ja emotsionaalselt.
Sageli sünnivad sellised raamatud tänu autori sügavale huvile ja entusiasmile. See on enamasti suur töö ja väärib kindlasti kaante vahele jäädvustamist. Mälestusteraamatud ei pea alati olema mõeldud laiale lugejaskonnale -- ka ainult oma pere, sugulaste ja sõprade jaoks loodud teosel on väga suur väärtus.