Kuidas ise kirjastada

Kes on raamatu lugeja?

Isekirjastatud raamatud võivad olla väga erinevad, mõnel puhul on tegu üsna kitsale ringile mõeldud mälestustega, mõnel puhul laiemale lugejaskonnale mõeldud raamatuga, mida soovitakse ka müüa. Sellest, millise raamatuga on tegu, sõltub kirjastamine. Kui raamatut on plaanis müüa, peaks selle kirjastama samal moel nagu toimub protsess kirjastustes.

Kui raamat jääb vaid kitsasse ringi, siis võib seda kirjastada ka lihtsustatud viisil.  Lihtsa tekstiraamatu küljenduse saab valmis teha ka tekstitöötlusprogrammis (nt Word), kuid soovitan siiski kasutada toimetamisel, kujundamisel ja küljendamisel professionaali abi ning kindlasti ei soovita ma tekstitöötlusprogrammis hakata kujundama fotode või illustratsioonidega raamatut.

Raamatu tekst ja illustratsioonid

Kõige alguses on ikka idee ja tekst ning seejärel peaks otsustama, kas raamatusse tuleb lisaks tekstile fotosid, jooniseid, tabeleid, graafikuid või muud illustreerivat materjali. Teksti kirjutamise ajal pole tarvis mõelda selle paigutuse peale, kõik ülearused tühikud ja reavahetused hakkavad enamasti segama ja kustutatakse küljendamisel ära.

Sisutoimetamine ja keeletoimetamine

Järgmiseks etapiks on teksti toimetamine, mis võib koosneda mitmest osast — sisutoimetamine, keeletoimetamine ja korrektuur. Müügiks mõeldud raamatute puhul on sisu toimetamine vajalik, et vältida sisulisi vigu. Sisutoimetaja tunneb hästi raamatu temaatikat ja arvestab teksti eripäradega. Kitsamale ringile mõeldud raamatute puhul võib sisutoimetaja asemel kasutada ka testlugejate abi, kellelt saadud tagasiside aitab autoril teksti sisuliselt korrastada.

Keeletoimetaja muudab teksti grammatiliselt õigeks, stiililt ühtseks ja kergesti loetavaks. Korrektuur tähendab kirjavigade parandamist. Enamasti teeb keeletoimetaja ära mõlemad tööetapid — parandab kirjavead ja muudab teksti keeleliselt õigeks. Soovi korral on võimalik saada keeletoimetaja käest tagasi fail, kus parandused on näha ja autor saab kõik muutused üle vaadata ning soovi korral kinnitada või jätta kinnitamata.

Pärast küljendamist vaatab keeletoimetaja veel kogu raamatu üle, parandades viimased kirjavead ja küljendamisel tekkinud poolitusvead. Eesti keele liitsõnades esineb automaatse poolituse vigu üsna sageli.

Toimetamise hind arvutatakse enamasti autoripoognate arvu järgi. 
1 autoripoogen = 40 000 tähemärki koos tühikutega.

Kujundamine ja küljendamine

Selle etapi alguses tuleks ära otsustada, kuidas raamatut trükitakse:
• mis koguses on raamatuid plaanis trükkida?
• mis mõõtudega raamat tuleb?
• kas tegu on mustvalge- või värvitrükiga?
• kas raamatule tulevad kõvad või pehmed kaaned?

Selle info ja orienteeriva tekstimahu alusel saab küsida trükikojast esialgse hinnapakkumise ning paika panna tootmise ajagraafiku. Raamatu formaadi osas peaks kindlasti trükikojaga eelnevalt kokku leppima, et vältida paberi raiskamist. Paberi raiskamine võib olla tingitud tehnilistest detailidest, mille kohta ei pruugi kujundajal olla täpset infot. Küsimus võib vahel olla vaid mõnes millimeetris, mis muudavad paberikulu ja trükihinda väga palju. Paberi valikul puhul võetakse arvesse seda, kas tegu on juturaamatuga või on raamatus ka pilte. Kõik see peaks olema enne kujundamist selge.

Seejärel tehakse valmis raamatu makett, ehk siis näidis teksti ja illustratsioonide paigutusest, kirjastiilidest ja muudest detailidest. Kui maketi osas on jõutud sobiva lahenduseni, siis saab raamatu sisu valmis küljendada. Kui sisu on küljendatud ja lõplik lehekülgede arv teada, saab selle põhjal välja arvutada raamatu kaane mõõdud ning kujundada kaane.

Lihtsamate tekstiraamatute küljendamise hinda arvestatakse lehekülgede arvu järgi. Fotode ja illustratsioonidega lisanduv töö on enamasti ajatöö, samuti ka kaanekujundus.

ISBN kood

Kui raamat läheb müügile, siis peab selle tagakaanel olema triipkood. ISBN on raamatu rahvusvaheline standardnumber, mida saab raamatu väljaandja taotleda Eesti ISBN agentuuri Kirjastajaportaalist tasuta. Selleks hetkeks, kui raamatu sisu on küljendatud, on enamasti teada kõik vajalikud andmed koodi taotlemiseks, nagu lk arv ja trükiarv.
https://www.nlib.ee/et/isbn

Säilituseksemplarid

Kui raamatu trükiarv on rohkem kui 50 eksemplari, tuleb sellest loovutada 4 eks + algmaterjal Rahvusraamatukogule säilituseksemplarideks. Säilituseksemplaride seaduse eesmärk on tagada Eesti kultuurile oluliste väljaannete ja nende algmaterjali võimalikult täieliku kogu loomine, pikaajaline säilitamine ning järjepidev kättesaadavaks tegemine.

Loovutatavad eksemplarid lähevad maha kogutiraažist, mis suuremate trükikoguste puhul ei ole probleem, kuid kui kogus on väike, siis peaks sellega juba eelnevalt arvestama ja trükikogust vajadusel suurendama. Säilituseksemplarid viib enamasti raamatukokku trükikoda.